pühapäev, 9. september 2018

Päriselt Argentiinas?

Ma ostsin endale ratta!

Kuna ratas on siin üks põhilisi liiklusvahendeid (rollerite kõrval), siis otsustasin, et ostan endale oma ratta.

Minu ustav kaaslane

Eelmisel nädalal tegid kaks neidu minu klassist mulle tervituskoogi ning sel hetkel, kui ma seisin klassi ees, siis kõik tegid eraldi oma telefonidega minust pilti ja mul oli üsna ebamugav. Üllatus nende poolt samas oli väga armas ning üldiselt on mu klass uudishimulik ja sõbralik.

Koogi autorid: Agustina ja Guillermina

Tere tulemast, Kadi!


Enamus klassikaaslased

Neljapäeva(06.09) õhtul käisid meie pool õhtusöögil minu nõustajad. Nemad on inimesed, kelle poole ma võin, saan ja pean pöörduma, kui mul on mingi mure või tahan lihtsalt kellegagi midagi jagada või rääkida. 

Laura ja Ale (nõustajad), hostvend Jose, hostema Estela,
hostõed Paulii, Lara ja Melanie

Reedel(07.09) meil kooli ei olnud, vaid kõik õpilased kogunesid vaatama käsipalli. Võistkonnad jagunesid nii: sinine, kollane, roheline ja punane. Kooli poolt on ära määratud, millist värvi tiimi keegi õpilane pooldab, mina pooldasin rohelist, sest selles tiimis on ka hostõde Melanie.

Igal tiimil olid väljas enda mängijaid toetavad sildid ja kaunistused

Ning muidugi ei puudunud Tereré (külm mate) ja saiakesed

Käsipall (antud hetkel roheline ja punane tiim mängivad) 

Sama hommiku päikesetõus (vaade maja eest) 

Eelmises blogipostituses ei olnud mul pilte kooli sisehoovist, kuid see saab nüüd parandatud. 

Füüsika teema - jada- ja rööpühendus

Klassi minnakse otse kooli sisehoovist

Selle kaare all koguneme iga hommikusele lipu heiskamisele

Vahetunnis kogunetakse kooli sisehoovi istuma



Reedel(07.09) käisime Agustina, Melanie ja Pauliiga Reconquistas (Avellaneda kõrval linn) väljas söömas.

Mela, Paulii, Agus

Pilt Agustinalt

Üks õhtu kokkas hostõde Mela empanadasi, mis on ülimaitsvad. Seal sees on palju juustu ja sinki. 

Ülimaitsvad empanadad (kokkas Mela)

Ning samuti ei pääse mate joomisest (mulle maitseb)
Paulii, hostema Estela, Lara, Mela

Varsti saab mul siin kaugel maal üks kuu täis ja ma olen oma siinsele hostperele väga tänulik, et nad mind vastu on võtnud. Siiani on nad olnud toetavad ja ikka muretsevad, kas igatsen Eestisse ja koju. Seda tuleb ikka ette, üks päev rohkem, teine päev vähem, õnneks on mul alles veel Eestist kaasa võetud komme. 
Hispaania keelest üritan ikka igapäev rohkem aru saada, kuid see võtab aega. Hetkel on nii, et saan siis rohkem aru, kui otseselt minuga räägitakse, raske on vestlust jälgida või kaasa rääkida. I will keep up the hard work!

Tegelikult ma vist ei ole veel aru saanud, et ma olen päriselt Argentiinas?! Või kas olen ikka? 








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar