Meie seiklus algas 6. novembril Avellaneda bussijaamast õhtul kell 21.30. Sõitsime öö läbi (12h) ning hommikul esimene peatus oli yerba (mate taim) tehases. Seal meile näidati, kuidas yerbat töödeldakse ja pakendatakse.
Masin yerba pakendamiseks
Ladu
Sealt edasi suundusime Wandasse (Minas de Wanda). Seal asuvad kristallide kaevandamise koopad. Meil oli võimalus ise koobastesse minna ning näha, kuidas seal töö käib.
Seal ümber oli väga ilus loodus
Enne koopasse minekut
(Facu, Iri, Lore)
Selgitati, kuidas on kristallid tekkinud
(Ma pole kindel, kas aru sain)
Koopas sees
Kristalli augud
Kõikjal oli punane muld,
kohati isegi punasem, kui antud pildil
Pärastlõunal jõudsime hotelli Carmen, kus meil oli aega puhata ja basseinis ujuda, kuni järgmise koha külastuseni.
Hotell Carmen
Peale ujumist basseini ääres
(Iri, Gille, Lore)
Teise päeva õhtul külastasime lähedal olevat linna Puerto Iguazú, kus asub kolmekordne riigipiir, kohtuvad Argentiina, Brasiilia ja Paraguay. Samuti kohtuvad seal kaks jõge - Iguazú ja Paraná.
Vasakul on Paraguay ja paremal Brasiilia
Nüüd olen näinud ka Brasiilia ja Paraguay kaldaid
(kahjuks oli pime ja pildile nii hästi kaldad näha ei jäänud)
Esimese täispika päeva lõpuks olin emotsioonidega nii üle külvatud, et kui pea patja puudutas, siis juba magasin. Järgmise päeva (8.11) äratus oli vara, sest see oli reisi kõige tähtsam päev. Nimelt külastasime Iguazu juga. See asub Argentiina ja Brasiilia piiril, on 2,7 kilomeetri pikkune, 82 m kõrge ning koosneb 270 joast (vikipeedia).
Väravatest läbi
(Panchi, Facu, Lore, Iri)
Eesti patrioot
Cataratas del Iguazú
Iguazu juga on I-M-E-L-I-N-E! Sama päeva õhtul külastasime ka IceBar`i (jääbaar). Meile anti selga soojad talvejoped ja kindad. Baari sisenedes oli kõik jääst ja külma kuni -10C. Korraks oli tunne, et jõudsin koju.
Kodune tunne oli küll
Teine täispikk päev lõppes imeliste emotsioonidega, mulle tõesti väga meeldis see loodus! Taaskord magasin juba enne voodisse jõudmist. Kolmas(9.11) ja ka viimane päev algas eelmisest varem, sest hakkasime tagasi Avellanedasse sõitma. Esimene peatus teepeal oli La Aripucas. Seal oli mitmesaja aasta vanustest päästetud puudest ehitatud "lõks".
Viimane peatus toimus San Ignacio Minís. Need on ühed kõige paremini säilinud varemed hoonest, mis ehitati Portugali pidevate rünnakute kaitseks (vikipeedia link on ingliskeelne).
Peale viimast külastust sõitsime Avellanedasse, kuhu saabusime pool kolm öösel. See klassireis oli väga huvitav ning ma olen õnnelik, et sain selle seikluse osaliseks!
Vahepeal on ka asju juhtunud. Nimelt vahetasin hostpere, kuid minu ja hostpere vahelised suhted on sõbralikud. Pere vahetus toimus neile isiklikel põhjustel, kuid linna ega kooli vahetama ei pidanud.
Jaaaa kolmapäeval (28.11) oli viimane koolipäev ja nüüd võib vaheaeg alata! Juba on ka müügil näha jõuluasju, kuid jõulutunnet 35 soojakraadiga veel pole.
Kuulsin ja nägin, et kodumaal tuli lumi maha, viskaks küll lumme ja teeks ühe lumeingli.
Nautige lund ja ilma, soojad tervitused kaugelt Argentiinast!
